Kuidas droon liigub

Droonil on neli mootorit ja ei mingeid tiibu, rooli ega juhtratast. Kuidas ta siis edasi, külgsuunas või ringi läheb? Vastus on üllatavalt lihtne: droon saab lükata ainult ühes suunas ja liigub, kallutades seda tõukejõudu.

Droon saab lükata ainult üles

Propellerid lükkavad õhku alla, nii et droon saab tõuke üles, enda „üles“ suunas, otse raami pealt välja. Kui droon on otse, läheb kogu tõukejõud üles ja droon hõljub paigal. Kui droon kaldub, kaldub tõukejõud kaasa: osa sellest hoiab drooni ikka üleval (tõstejõud) ja osa liigutab drooni kalde suunas.

Iga liigutus on tegelikult see, et lennukontroller muudab nelja mootori kiirust: drooni kallutamiseks või, kui on vaja tõusta või pöörata, kogu tõukejõu või keerdumise muutmiseks.

Tõmme: üles ja alla

Kõik neli mootorit kiirendavad koos: tõukejõudu on rohkem ja droon tõuseb. Aeglusta kõiki ja droon vajub. Tõmme on ainus liigutus, mis drooni ei kalluta.

Pitch (kallutus ette-taha): ette ja taha

Kaks tagumist mootorit kiirendavad ja kaks eesmist aeglustavad. Tagaosa tõuseb, nina vajub, tõukejõud kallub ette ja droon lendab edasi. Lükka kang taha ja kõik käib vastupidi.

Roll (kallutus külgedele): külgsuunas

Kaks vasakut mootorit kiirendavad ja kaks paremat aeglustavad. Droon kaldub paremale ja libiseb paremale.

Yaw (pööre paigal): ringi pööramine

Yaw on kõige nutikam. Propellerite teemast mäletad, et iga pöörlev propeller keerab drooni ka vastupidises suunas. Kui lennukontroller kiirendab kahte vastupäeva pöörlevat propellerit ja aeglustab kahte päripäeva pöörlevat, ei tasakaalusta need keerdumised enam teineteist ja droon pöörab paremale, ilma et üldse kalduks. Yaw keerab ainult nina. Kuhugi see drooni ei vii.

Kaks kangi

Mode 2 puhul, mida kasutab enamik Eesti piloote, juhib vasak kang tõmmet (üles ja alla) ja yaw'd (vasakule ja paremale). Parem kang juhib pitchi (üles ja alla) ja rolli (vasakule ja paremale).

Mõni algaja droon, näiteks meie B200, aitab sind: tõmbekang vetrub keskele tagasi ja droon hoiab ise kõrgust. FPV-droonil jääb tõmme sinna, kuhu selle jätad, ja tõmme päris maas tähendab kukkumist.

Lennurežiimid: kes drooni otseks seab?

Lükka kangi ja iga droon kaldub. Lennurežiimide vahe on selles, mis juhtub, kui sa kangi lahti lased.

• Angle-režiim (läheb ise otseks): kang määrab kalde. Lase lahti ja droon läheb ise otseks. Kalle on piiratud, nii et saltosid ei saa teha. Meie B200 jalkadroonid lendavad nii.
• Horizon-režiim: kangi keskel nagu Angle-režiim, aga lükka kang lõpuni ja droon võib üle pea või külje keerata. Lase lahti ja ta läheb jälle otseks.
• Acro-režiim (ka rate mode, DJI-l Manual): kang määrab, kui kiiresti droon pöörleb. Lase lahti ja droon jääb sellesse kaldesse, kus ta parasjagu on: otseks pead ta ise seadma. Nii lendavad rallipiloodid ja freestyle'i lendajad, ka meie whoopid ja 5″ rallidroonid, sest see annab täieliku kontrolli.

Air mode ei ole lennurežiim. See on lisa, mida kasutatakse tavaliselt koos Acro-režiimiga ja mis hoiab drooni kontrolli all ka siis, kui tõmme on nullis. Väga kasulik saltodes ja sööstudes.

Air mode ja maapinnaefekt

Kaks asja, millega iga piloot varem või hiljem kokku puutub. Air mode: kui tõmme on nullis, käivad mootorid ainult tühikäigul ja tavaliselt lõpetab droon korrigeerimise, nii et saltos või sööstus hakkab ta pöörlema. Air mode hoiab lennukontrolleri juhtimas ka nulltõmbe juures, nii et saad teha saltosid ja sukelduda tõmme maas ja droon jääb ikka sinu kontrolli alla. Rallipiloodid ja freestyle'i lendajad hoiavad seda alati sees. Maapinnaefekt: päris põranda lähedal (umbes drooni laiuse kõrgusel) ei saa alla lükatud õhk kuhugi minna ja põrkab tagasi üles. Droon ujub, vappub ja teda on raske paigal hoida. Õhkutõusul tõuse sellest kiiresti välja ja maandu kindlalt.

Kaamera nurk määrab, mis on „otse“

FPV-droonil näed seda, mida näeb kaamera. Pilt prillides paistab otse siis, kui kaamera vaatab otse, mitte siis, kui droon on otse. FPV-kaamerad on üles kallutatud. Väikese kaamera nurgaga paistab pilt otse juba siis, kui droon on vaid veidi kaldu, nii et lendad aeglaselt ja rahulikult. Suure kaamera nurgaga näeb otse olev droon ainult taevast; et ette näha, pead kõvasti ette kalduma, ja tugev kalle ette tähendab kiiret lendu. Sellepärast kasutavad rallipiloodid suurt kaamera nurka ja sellepärast võib sama droon tunduda aeglane või kiire, olenevalt sellest, kuidas kaamera on seatud.

Ligikaudu nii: 0–20° on sujuvaks lendamiseks ja filmimiseks (sealsamas lendavad ka sõjaväedroonid), umbes 35° juures on freestyle'i piloodid, 45–65° on ralli ja sealt edasi on hullus, aga heas mõttes.

See muudab ka kangide asendit. Sama „otse ette“ pildi jaoks on suurema kaamera nurgaga pitch-kang rohkem ees ja kõrguse hoidmiseks on vaja rohkem tõmmet.

Kõik kokku

Päris lendamine on alati segu. Kui kallutad pitchiga ette, läheb osa tõstejõust kiiruseks, nii et vaja on natuke lisatõmmet, muidu droon vajub. Sujuv kurv on roll ja yaw koos: kaldud kurvi sisse ja keerad samal ajal nina, nagu jalgrattaga sõites. Ja tiirlemine ehk ringlend ümber palli, nii et vaatad kogu aeg palli poole, on roll ühele ja yaw teisele poole.

Ja pea meeles: droonil pole gaasi- ega piduripedaali. Kiirendamiseks kalluta ette; peatumiseks kalluta taha ja oota, kuni ta aeglustub.

Alusta ühest kangist korraga. Siis kaks liigutust koos. Siis kolm.

Kalluta drooni, et liikuda edasi. Tõmme hoiab sind õhus.