Küsi kümnelt inimeselt, mis on droon, ja üheksa joonistab väikese kaameraga kvadrokopteri. See on droon küll, aga droon on ka raadioteel juhitav auto, merd mõõtev robotpaat, väike helikopter, mis lendas Marsil, ja satelliidid meie peade kohal. See juhend annab sulle viis küsimust, mille abil eristad mis tahes drooni igast teisest.
Pardal pole kedagi
Droon on sõiduk, mille pardal pole kedagi. Keegi juhib seda väljastpoolt (puldiga, kaldalt, teisest riigist) või juhib see end ise. See ongi kogu definitsioon. EL ütleb lendavate kohta sama: mehitamata õhusõiduk on iga õhusõiduk, mis lendab ilma pardal oleva pilootita, olgu seda juhitud eemalt või lendab see ise, ja siia kuuluvad ka raadioteel juhitavad mudelid.
Nimi on vanem, kui arvata võiks. Inglise keeles on drone isane mesilane: sumiseb ringi ja tööd eriti ei tee. 1935 lennutasid britid raadioteel juhitavat sihtmärklennukit nimega Queen Bee (mesilasema), ja sestpeale ongi mehitamata lennukeid kutsutud „droonideks“.
Mitte ainult õhus
Droone leidub viies keskkonnas ja enamikul on oma lühinimi:
- Õhk: UAV, mehitamata õhusõiduk: kvadrokopterid, lennukid, helikopterid.
- Maa: UGV, mehitamata maismaasõiduk: RC-autod, kullerrobotid, robotniidukid, roomikrobotid. Starshipi kuuerattalised kullerrobotid ja Milrem Roboticsi THeMIS on mõlemad pärit Eestist.
- Vesi: USV, mehitamata pinnasõiduk: iga RC-paat, mida oled tiigil näinud, ja robotpaadid nagu purjega Saildrone’id, mis koguvad ookeaniandmeid.
- Vee all: UUV, mehitamata allveesõiduk. ROV-i juhitakse pinnalt otse kaabli kaudu, AUV täidab ülesande ise.
- Kosmos: UASV, mehitamata kosmosesõiduk (AS nagu inglise aerospace). Satelliidid, kosmosesondid ja Marsi kulgurid on samuti droonid: pardal pole kedagi, neid juhitakse Maalt või lendavad nad ise. Kosmos on nii kaugel, et raadiosignaal jõuab kohale alles minutitega, nii et enamasti saavad nad ise hakkama. Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 ehitasid Tartu Ülikooli tudengid ja see saadeti orbiidile 2013. aastal.
Kas see on droon?
Proovi järele. RC-auto? Jah, sees pole kedagi, keegi juhib seda. Paberlennuk? Ei, kui see käest lahkub, ei juhi seda keegi. Juhiga auto? Ei, pardal on inimene. NASA helikopter Ingenuity, mis tegi Marsil 72 lendu? Jah. Meie B200 palldroon? Muidugi. Ja robottolmuimeja? Definitsiooni järgi jah: see sõidab sinu elutoas ise ringi ja pardal pole kedagi. Me lihtsalt ei kutsu seda drooniks.
Kuidas see õhus liigub
Lendavad droonid püsivad õhus eri moodi:
- Multirootor: neli või rohkem propellerit. Oskab paigal hõljuda, kohapeal pöörata ja toas lennata, aga kulutab palju akut.
- Lennukdroon: väike lennuk. Õhus püsimiseks on vaja kiirust ja paigal hõljuda see ei saa, aga lendab palju kauem ja kaugemale. Zipline’i kullerlennukid heidavad ravimeid langevarjuga alla.
- Helikopter: üks suur rootor ja väike sabarootor. Hõljub paigal nagu kvadrokopter, aga on keerulisem.
- VTOL: tõuseb õhku nagu kvadrokopter, siis lendab nagu lennuk. Eestis ehitab neid Threod.
Kes kokkab?
Suurim vahe droonide vahel pole selles, kuidas nad välja näevad, vaid selles, kui palju nad sinu eest ära teevad. Mõtle köögile:
- Pann: käsitsi. Kõik teed sina: kuumus, ajastus, ümberpööramine. Paar tükki kõrbeb ära ja nii sa õpid. Selline on FPV-droon Acro-režiimis, näiteks meie 65 mm whoopid ja 5″ rallidroonid. Juhid iga hetk ise ning ehitad ja parandad ka ise.
- Röster: poolautomaatne. Valid seadistuse, lükkad hoova alla, ülejäänu teeb röster ise. Kaameradroon hoiab ise kõrgust ja asukohta ning lendab ise koju, meie B200 palldroon hoiab kõrgust sinu eest. Lihtne alustada. Kui läheb katki, tuleb see enamasti poodi tagasi viia.
- Nutiahi: autonoomne. Ütled, mida tahad, ja ta mõtleb ise välja, kuidas. Nii töötavad kaardistus-, kuller- ja patrulldroonid või robottolmuimeja: keegi seab eesmärgi, droon teeb töö ära.
Paljud droonid oskavad režiime vahetada, nagu ka nutiahjul on alles käsitsi seadistus.
Kuidas sa seda näed?
Teine suur vahe on selles, kus on piloodi silmad:
- **Silmside (LOS ehk line of sight, VLOS ehk visual line of sight).** Vaatad drooni oma silmaga. See on hobilennutamise tavaline reegel: nii lendavad meie B200 palldroonid ja kaameradroonid.
- FPV: vaade drooni pardalt. Näed prillides drooni kaamera pilti. Drooni ennast sa ei näe, nii et ELis peab sinu kõrval seisma vaatleja, kes drooni silmas peab. Nii lendavad meie 65 mm whoopid ja 5″ rallidroonid.
- **Silmsidest väljaspool (BVLOS ehk beyond visual line of sight).** Droon on nii kaugel, et seda pole üldse näha. Seda juhitakse kaardilt või lendab see ise. Selleks on vaja eriluba. Nii töötavad kuller-, kaardistus- ja pikkade patrullide droonid.
LOS, VLOS ja BVLOS on rahvusvahelised terminid: neid kasutatakse reeglites igal pool, nii et tasub need selgeks õppida.
Milleks see on?
Sama kujuga droon võib teha väga erinevaid töid: mäng (mänguasjad ja whoopid), pildid (kaamera- ja filmidroonid), sport (drooniralli, freestyle, droonijalka), töö (põllumajandus, sildade ja elektriliinide ülevaatus, kaardistamine, kohaletoimetamine, otsingu- ja päästetööd) ja riigikaitse.
Kui raske?
Lendavatel droonidel määrab reeglid kaal. ELis on uuematel droonidel klassimärgis: C0 alla 250 g, C1 alla 900 g, C2 kuni 4 kg, C3 ja C4 kuni 25 kg. Alla 250 g annab sulle kõige rohkem vabadust, raskem droon tähendab rohkem reegleid ja rohkem õppimist. Üksikasjad leiad ohutusjuhendist.
Kaamera või ise ehitatud? Teised reeglid
Kaal pole veel kõik. Kaks asja muudavad ka väikeste droonide reegleid.
Droonil on kaamera. Kui droonil on kaamera (või muu andur, mis suudab inimesi salvestada), pead end käitajana registreerima, isegi kui droon kaalub alla 250 g. Erand on ainult mänguasjad. Põhjus on privaatsus: kaameraga näeb aedadesse ja akendesse. Eestis registreerid end Transpordiametis.
Ehitasid ise. Ise ehitatud droonil pole klassimärgist, seega loeb ainult kaal. Alla 250 g (ja aeglasem kui 19 m/s) võib see lennata A1-s nagu C0. Kuni 25 kg lendab see A3-s, inimestest kaugel. Meie 5″ rallidroonid on ise ehitatud ja kaaluvad umbes 500 g, seega on need A3 droonid. Alla 250 g võid A1-s lennata ka FPV-d, kui sinu kõrval seisab vaatleja. Transpordiamet kinnitas seda 2026. aastal ja piloodieksamit pole vaja. Nii lendavad meie 65 mm whoopid (umbes 25 g) A1-s, aga neil on kaamera, nii et nende piloodid registreerivad end. Meie B200 palldroonid on tehniliselt mänguasjad.
Reeglid muutuvad, nii et vaata alati värskeimat infot lehelt transpordiamet.ee.
Ja veel üks asi: pädevuse saad alles 16-aastaselt. Alla 16-aastasena lennutad suuremaid droone ainult pädevusega piloodi järelevalve all: HOBIzone’is on see treener, selleks määratud alal. Lendad omapäi ja pädevust pole? Võta kaasa pädevusega täiskasvanu.
Kopterite pered
Ka kvadrokoptereid on mitut sorti. Tiny whoop on peopesasuurune ja tema propellerite ümber on kaitserõngad. Meie 65 mm whoopid on need, millega võistleme siseruumis. Cinewhoop on suurem rõngastega kopter, mis kannab kaamerat sujuvate filmikaadrite jaoks. Toothpick on pisike, kerge ja kiire. 5″ on drooniralli ja freestyle’i klassikaline suurus: meie õuevõistluste droonid. Long range kopterid 7–10″ propelleritega lendavad kaugele ja kaua. Cinelifter kannab rasket kinokaamerat. Ja kokkupandav kaameradroon on taeva röster.
Meie kolm drooni
HOBIzone’is lennutame kolme sorti droone ja kui mõni juhend räägib „meie droonidest“, mõtleb ta just neid:
- B200: droonijalka. Siseruumis droonijalka puuris. Kvadrokopter 20 cm pallikujulise puuri sees, kuni 175 g. Röster: hoiab kõrgust sinu eest. Lennutad silmsidega. Tehniliselt on see mänguasi. Suuremad palldroonid lendavad tavaliselt A1-s.
- 65 mm whoop: siseralli. Umbes 25 g rõngastega kopter, pardal kaamera. Pann: lennutad FPV-prillidega, kõrval vaatleja. Lendab A1-s, aga kuna tal on kaamera, registreerib piloot end käitajana.
- 5″ rallidroon: õueralli. Ise ehitatud, umbes 500 g. Pann: lennutad FPV-d, kõrval vaatleja. Ise ehitatud, seega lendab A3-s, inimestest kaugel.
Viis küsimust
Kui järgmine kord drooni näed, küsi:
1. Kus see liigub? Õhus, maal, vees, vee all või kosmoses. 2. Kuidas see liigub? Rootorid, tiivad, rattad, roomikud, jalad või propellerid. 3. Kes kokkab? Pann, röster või nutiahi. 4. Kuidas sa seda näed? Silmside, FPV või silmsidest väljaspool. 5. Kui raske see on, kas sel on kaamera ja kas sa ehitasid selle ise? See määrab reeglid.
Viis vastust ja saad mis tahes kaks drooni teineteisest lahku.
Droon on sõiduk, mille pardal pole kedagi.
Loe
- EASA: millist tüüpi droone määrus hõlmab
mehitamata õhusõiduki ELi definitsioon. - Mental Floss: miks kutsutakse mehitamata lennukeid droonideks?
mesilased ja Queen Bee. - Blueye: UUV, ROV, AUV ja USV, mis vahe neil on
veedroonid lahti seletatud. - LBA (Saksamaa): C-klassi droonid
klassimärgised C0–C6 ja nende kaalud. - IEEE Spectrum: lennul Zipline’i meditsiinidroonidega
lennukdroon, autonoomne, langevarjuga kohaletoimetamine. - Wikipedia: ESTCube-1
Eesti esimene satelliit, mille ehitasid tudengid. - Transpordiamet: käitajana registreerimine
millal pead end registreerima (250 g, kaamera, mänguasjad). - EASA: ehitan ise droone
eraviisiliselt ehitatud droonid, A1 ja A3. - EASA: drooniralli ja FPV avatud kategoorias
miks on FPV puhul vaja vaatlejat. - TechCrunch: Starshipi kõnniteerobotid ületasid 6 miljoni kohaletoimetamise piiri
Eesti maadroonid.
Treenerile: 10 minuti plaan
| Aeg | Slaid | Mida rääkida |
|---|---|---|
| 0:00 | Tiitelslaid | Küsi saalilt: „Kas robottolmuimeja on droon?“ Käed üles: jah / ei. Tule selle juurde tagasi 4. slaidil. |
| 0:40 | Joon. 1: Pardal pole kedagi | Droon on sõiduk, mille sees pole inimest. Keegi juhib seda väljastpoolt või juhib see end ise. Sõna päritolu: inglise drone on isane mesilane, 1935. aasta sihtmärklennuk kandis nime Queen Bee. |
| 1:30 | Joon. 2: Mitte ainult õhus | Õhk (UAV), maa (UGV), vesi (USV, iga RC-paat läheb arvesse), vee all (UUV) ja kosmos (UASV). Starshipi kullerrobotid, Milremi THeMIS ja satelliit ESTCube-1 on kõik pärit Eestist. |
| 2:20 | Joon. 3: Kas see on droon? | Viktoriin: RC-auto, paberlennuk, robottolmuimeja, juhiga auto, Marsi helikopter, meie B200. Definitsiooni järgi on robottolmuimeja droon. Me lihtsalt ei kutsu seda nii. |
| 3:10 | Joon. 4: Kuidas see õhus liigub | Multirootor, lennukdroon, helikopter, VTOL. Rootor hõljub paigal, tiivad lendavad kaugemale. |
| 3:50 | Joon. 5: Kes kokkab? | Pann: kõik teed sina. Röster: valid seadistuse, ülejäänu teeb ta ise. Nutiahi: ütled, mida tahad, ja ta mõtleb ise välja, kuidas. Enamik droone oskab režiime vahetada. |
| 4:50 | Joon. 6: Kuidas sa seda näed? | Silmside (oma silmaga), FPV (prillid, kõrval vaatleja), silmsidest väljaspool ehk BVLOS (vaja eriluba). |
| 5:40 | Joon. 7: Milleks see on? | Mäng, pildid, sport, töö, riigikaitse. Sama kuju, erinev töö. |
| 6:10 | Joon. 8: Kui raske? | Reeglid määrab kaal. Alla 250 g on kõige vabam. Klassimärgised C0–C4. |
| 6:50 | Joon. 9: Kaamera või ise ehitatud? | Kaamera tähendab, et pead registreerima, isegi alla 250 g (v.a mänguasjad). Ise ehitatud: klassimärgist pole, loeb ainult kaal: alla 250 g → A1, kuni 25 kg → A3. Siis kaks ohutusslaidi: reeglid väljaspool klubi ja „Alla 16? Piloot on treener“. |
| 7:50 | Joon. 10: Kopterite pered | Tiny whoop, toothpick, cinewhoop, 5″, long range, cinelifter, kaameradroon. |
| 8:30 | Meie kolm drooni | B200 (droonijalka), 65 mm whoop (siseralli), 5″ rallidroon (õueralli). |
| 9:00 | Joon. 11: Viis küsimust | Kus? Kuidas? Kes kokkab? Kuidas sa seda näed? Kui raske? Proovi neid meie kolme drooni, kaameradrooni ja kullerroboti peal. |
| 9:30 | Jäta meelde | „Droon on sõiduk, mille pardal pole kedagi.“ |
Demo: Näita pilte (või too asjad kaasa): RC-auto, mänguasja-kopter, DJI, robottolmuimeja, paberlennuk. Kõik vastavad viiele küsimusele valjusti. Siis anna lastele ülesanne leida täna õhtul kodust veel üks droon: robotniiduk, basseinipuhastaja, mängupaat.